Common Quechua to Yoruba phrases

100 practical Quechua to Yoruba phrases for travel, study, work, and daily conversation.

← Back to Quechua to Yoruba Translator

Looking for practical Quechua to Yoruba phrases? This free guide lists 100 essential sentences for travel, study, work, and everyday conversation. Each line shows the Quechua phrase first, then the Yoruba translation (Yoruba) — so you can scan quickly before a trip, class, or video call.

The phrases are grouped into eight topics: greetings and pleasantries, useful phrases for travellers, everyday conversation, directions and getting around, shopping and dining, emergencies and health, work and business, and time, days and numbers. Use the table of contents to jump straight to greetings, directions, dining, emergencies, or numbers. You do not need perfect grammar to start — short, clear sentences often work better than silence when you are learning Yoruba.

Tip: focus on one section per day (travel Monday, dining Tuesday, and so on) if you are preparing for a Yoruba-speaking trip in a few weeks.

Bookmark this page for offline review, share it with a travel buddy, or open the Quechua to Yoruba translator to paste your own messages and get an instant translation.

Greetings and pleasantries

Hello, goodbye, please, thank you, and polite introductions for meeting new people.

  1. Ñukaka rimayki

    Bawo (bawoh)

  2. Sukhi

    O seun (oh shayoon)

  3. Allin punchaw

    E kaaro (eh kah-roh)

  4. Allin sukta

    E kaasan (eh kah-sahn)

  5. Allin ch'isi

    E kuurole (eh koo-roh-leh)

  6. Allin wawa

    O daaro (oh dah-roh)

  7. Kusikuyki

    A ri e laipe (ah ree eh lie-peh)

  8. Tinkunakama

    O dabọ (oh dah-boh)

  9. ¿Iman nankichu?

    Kí ni orukọ rẹ? (kee nee oh-roo-koh reh)

  10. Ñukapa sutiyki John

    Orukọ mi ni John (oh-roo-koh mee nee John)

  11. ¿Allin kachkanki?

    Bawo ni? (bawoh nee)

  12. Sumaq kawsayki

    Inu mi dun lati pade e (ee-noo mee doon lah-tee pah-deh eh)

Useful phrases for travellers

Airport, hotel, tickets, and transport phrases for getting around on a trip.

  1. ¿Ñukaka inglish rimayki?

    Ṣe o n sọ Gẹ́gẹ́? (Sheh oh n saw Geh-geh)

  2. Ñukaka hindi mana allin rimayku

    Mi ò sọ Hindi dáadáa (Mee oh saw Hindi dah-dah)

  3. Ñukaka mana yachkani

    Mi ò ye mi (Mee oh yeh mee)

  4. Allichu rimay, ch'isi ch'isi

    Jọwọ sọ ní kíkankíkan (Joh-wah saw nee keen-kay-kahn)

  5. ¿Kispa rimayki?

    Ṣe o le sọ é lẹ́ẹ̀kan síi? (Sheh oh leh saw eh leh-eh-kahn see)

  6. ¿Maypin está waki?

    Nibo ni baluwe wa? (Nee-boh nee bah-loo-weh wah)

  7. ¿Imataq chay llaqta sutinchikta rikhuy?

    Báwo ni mo ṣe lọ sí àárín ìlú? (Bah-woh nee moh sheh law see ah-ree-nee loo)

  8. Ñawi ch'isi

    Yí si apa osi (Yee see ah-pah oh-shee)

  9. Ñawi ch'iri

    Yí si apa otun (Yee see ah-pah oh-toon)

  10. Ch'isi ch'isi rikhuy

    Lọ taara (Law tah-rah)

  11. ¿Haykaq k'uchu?

    Elo ni owo ọkọ? (Eh-loh nee oh-woh oh-koh)

  12. Chayni tiket, allichu

    Ticket kan, jọwọ (Tee-ket kahn, joh-wah)

  13. ¿Kawsayki chaypi?

    Ṣe ó jìnà síbí? (Sheh oh jee-nah see-bee)

  14. Ñukaka wañuyki

    Mo ti sọnù (Moh tee sohn-oo)

  15. ¿Maypin SIM k'aruña?

    Nibo ni mo ti le ra kaadi SIM? (Nee-boh nee moh tee leh rah kah-dee SIM)

Everyday conversation

Small talk, feelings, opinions, and common chat phrases for daily life.

  1. Ari

    Bẹẹni (ari)

  2. Manan

    Rara (manan)

  3. Ñukaka chaymi

    Bóyá (ñukaka chaymi)

  4. Ñukaka chayniyuq

    Mo gba (ñukaka chayniyuq)

  5. Ñukaka manan chayniyuq

    Mo kọ (ñukaka manan chayniyuq)

  6. Chay suyayki

    Iyẹn dára (chay suyayki)

  7. Iman chayki?

    Kí ni ìrònú rẹ? (iman chayki?)

  8. ¿Sukuyki?

    Ṣé o lè ràn mí lọ́wọ́? (sukuyki)

  9. Ñukaka sukuyki

    Mo nílò ìrànlọ́wọ́ (ñukaka sukuyki)

  10. Huk punchawni

    Dákẹ́ díẹ̀ (huk punchawni)

  11. Ñukaka yuyariy

    Mo bínú (ñukaka yuyariy)

  12. Manan problema

    Kò sí ìṣòro (manan problema)

  13. Yaykuyki

    Ẹ kú àṣeyọrí (yaykuyki)

  14. Wawqi kawsayki

    Ẹ kú ọjọ́ ibi (wawqi kawsayki)

  15. Sumaq q'aychikuyki

    Ṣe ìrìn àjò tó ààbò (sumaq q'aychikuyki)

Directions and getting around

Asking where something is, left and right, distances, and finding your way.

  1. ¿Maypi k'anchay chaka?

    Nibo ni ibudo ọkọ oju-irin wa? (Nibo ni ibudo ọkọ oju-irin wa?)

  2. ¿Maypi bus chaka?

    Nibo ni ibudo bosi wa? (Nibo ni ibudo bosi wa?)

  3. ¿Ima platforma?

    Ibo ni pẹpẹ naa? (Ibo ni pẹpẹ naa?)

  4. ¿Imataq ch'uyay?

    Iwo wo ni o fi n lọ? (Iwo wo ni o fi n lọ?)

  5. ¿Kayqa chaymi?

    Ṣe eyi ni ọna to tọ? (Ṣe eyi ni ọna to tọ?)

  6. Ñukaka chaypi kanki

    O sunmọ ibi yi (ñukaka chaypi kanki)

  7. Ñukaka chaypi mana kanki

    O jinna si ibi yi (ñukaka chaypi mana kanki)

  8. ¿Kanki mapapi qhawchiy?

    Ṣe o le fihan mi lori maapu? (Ṣe o le fihan mi lori maapu?)

  9. ¿Kaypi t'ikray, por favor?

    Duro nibi, jọwọ (kaypi t'ikray, por favor)

  10. ¿Haykaq chaytaq?

    Bawo ni igba wo ni o gba? (haykaq chaytaq)

Shopping and dining

Ordering food, asking prices, paying the bill, and shopping at markets or stores.

  1. ¿Imanalla kayqa?

    Elo ni eyi? (elo ni eyi)

  2. Kayqa chaylla q'aych'iy

    Eyi jẹ́ gbowó púpọ̀ (eyi je gbowo pupo)

  3. ¿Rikch'ariyki kawsaykuchkan?

    Ṣe o ni nkan tó rọrùn? (se o ni nkan to rorun)

  4. ¿Tarjetaq paykuyta?

    Ṣe mo le sanwo pẹ̀lú kaadi? (se mo le sanwo pelu kaadi)

  5. Ñukaka iskayta tableta munani

    Mo fẹ́ tábìlì fún méjì (mo fe tabili fun meji)

  6. ¿Q'ipiy, por favor?

    Iwe isanwo, jọwọ (iwe isanwo jowo)

  7. ¿Serviciokuyki chay?

    Ṣe iṣẹ́ wa nínú? (se ise wa ninu)

  8. Ñukaka vegetariano kani

    Mo jẹ́ onjẹ ẹfọ (mo je onje efo)

  9. Mana picante comida, por favor

    Kò sí onjẹ tó ní ìkà, jọwọ (ko si onje to ni ika jowo)

  10. Kayqa ch'usay

    Eyi dára (eyi dara)

  11. ¿Menúta munani?

    Ṣe mo le ní àtòjọ onjẹ? (se mo le ni atojo onje)

  12. ¿Waqra q'awa, por favor?

    Gilaasi omi, jọwọ (gilaasi omi jowo)

Emergencies and health

Help, police, doctor, pharmacy, and urgent situations when you need assistance fast.

  1. Polisiyta ligay

    Pe iroyin ọlọpa (pe iroyin olopa)

  2. Ambulansiyta ligay

    Pe ambulance (pe ambulance)

  3. Wasiqtaq doctor nisqayki

    Mo nilo dokita (mo nilo dokita)

  4. Ñawiñiyki

    Mo n ni irora (mo n ni irora)

  5. Kichwataq chukchuñiyki

    Mo ni àkúnya sí ẹ̀fọ́ (mo ni akunya si efo)

  6. Maypin chay hospital?

    Nibo ni ile-iwosan to sunmo? (nibo ni ile-iwosan to sunmo)

  7. Kichariy aquí

    O n dun nibi (o n dun nibi)

  8. Ñukaka pasaporte wañuy

    Mo padanu iwe irinna mi (mo padanu iwe irinna mi)

  9. ¿Rikch'ariyki huk hotel?

    Se o le pe hotẹẹli mi? (se o le pe hoteeli mi)

  10. Ayuya!

    I ranlọwọ! (i ranlọwọ)

Work and business

Meetings, email tone, schedules, and professional phrases for the workplace.

  1. Sumaq kawsayki

    Inu mi dun lati pade e (Inu mi dun lati pade e)

  2. Ñukaka rikhuykuyta qhichwa

    Jẹ ki a ṣe ipade (ñukaka rikhuykuyta qhichwa)

  3. ¿Imataq ch'isiq kachkanki?

    Iwo, wo ni akoko ti o ba mu? (imataq ch'isiq kachkanki)

  4. Ñukaka reporteqa chaypi qhaway

    Mo maa fi iroyin ranṣẹ loni (ñukaka reporteqa chaypi qhaway)

  5. ¿Ñukichu wañuyta rimanakuy?

    Se a le ba ara wa sọrọ ni ọla? (ñukichu wañuyta rimanakuy)

  6. Allichayki, archivoqa chaypi kachkan

    Jọwọ ri faili ti a so mọ́ (allichayki, archivoqa chaypi kachkan)

  7. Yusulpayki kawsayki

    O seun fun akoko rẹ (yusulpayki kawsayki)

  8. Ñukaka qhichwa kawsaykiwan rimanakuy

    Mo n reti lati ṣiṣẹ pẹlu rẹ (ñukaka qhichwa kawsaykiwan rimanakuy)

  9. ¿Ima rikhuyki chay punto?

    Se o le ṣalaye aaye yẹn? (ima rikhuyki chay punto)

  10. Ñukaka qhipa rikhuyki

    Jẹ ki n pada sọrọ si ọ (ñukaka qhipa rikhuyki)

  11. P'unchay qhichwa viernes

    Akoko ipari ni Friday (p'unchay qhichwa viernes)

Time, days and numbers

Clock times, days of the week, months, quantities, and counting for appointments and plans.

  1. ¿Kispa killa?

    Kini akoko to wa? (kini akoko to wa)

  2. Kinsa killa

    O ti di mẹta (o ti di mẹta)

  3. Ñukaka killa

    Loni (loni)

  4. Ñukaka chay killa

    Ọla (ọla)

  5. Ñukaka wañuy killa

    Ana (ana)

  6. Inti watana

    Ọjọ́ Ajé (ọjọ́ ajé)

  7. Inti watana

    Ọjọ́ Iṣẹ́gun (ọjọ́ iṣẹ́gun)

  8. Wiraqucha watana

    Ọjọ́ Rú (ọjọ́ rú)

  9. Huk

    Ọkan (ọkan)

  10. Iskay

    Meji (meji)

  11. Kinsa

    Mẹta (mẹta)

  12. Chunka

    Mẹwa (mẹwa)

  13. Pachak

    Ọgọ́rùn-ún (ọgọ́rùn-ún)

  14. Ñawpaq

    Idaji (idaji)

  15. Sumaq

    Diẹ sii (diẹ sii)